Araucaria
Araukaaria on okaspuude perekond, mis on tuntud oma lopsakate, sümmeetriliste okste ja kaunite okaste poolest. Need iidsed taimed olid kunagi laialt levinud eri paigus maailmas ning on suguluses tuntumate okaspuudega nagu mänd ja kuusk. Araukaarial on mitu liiki, mis võivad olenevalt kasvutingimustest olla puud või põõsad.
Need taimed eristuvad oma dekoratiivse väärtuse poolest ja suudavad interjööridesse erilise atmosfääri tuua. Araukaariad on oma muljetavaldavast suurusest hoolimata eriti populaarsed toalilledena. Neid kasutatakse sageli maastiku kujundamisel aedades ja parkides roheliste aktsentide loomiseks.
Etümoloogia
Nimi "araukaaria" tuleneb araukaariate nimest, kes olid Tšiilis ja Argentinas elanud põlisrahvad, kus see taimeperekond oli eriti levinud. Teadusliku nimetuse võttis kasutusele Carl Linnaeus, kes liigitas araukaariad okaspuude hulka. Nimi võib tuleneda ka ladinakeelsest sõnast Araucaria, mis viitab nende puude geograafilisele levikule Lõuna-Ameerika lõunapoolsetes piirkondades, eriti Tšiilis, Argentinas ja teistes riikides.
Eluvorm
Araukaaria on igihaljas okaspuu, mis võib looduses kasvada muljetavaldava suurusega, kuid siseruumides kasvab see tavaliselt 2-3 meetri kõrguseks. Neil puudel on range, püramiidja kuju ja jäigad, spiraalselt asetsevad okkad. Looduslikus elupaigas võivad nad kasvada kuni 60 meetri kõrguseks ja elada sadu aastaid.
Looduses võib araukaariaid leida erinevates ökosüsteemides, niiskest troopikast kuni kõrgmäestikeni. Nendes keskkondades saavad araukaariatest maastiku oluline osa, kuna nende oksad ja tüved pakuvad looduslikku peavarju paljudele loomaliikidele.
Perekond
Araukaariad kuuluvad okaspuude (Araucariaceae) sugukonda, kuhu kuulub mitu okaspuude perekonda. Seda perekonda iseloomustab võime toota väga vastupidavat ja välismõjudele vastupidavat puitu. Araukaariad on ühed vanimad okaspuud Maal.
Araukaariliste (Araucariaaceae) sugukonda kuulub umbes 20 liiki, millest tuntuimad on Araucaria araucana (Tšiili araukaaria), Araucaria heterophylla (Norfolki saare mänd) ja Araucaria bidwillii (Biddwilli araukaaria). Kõiki neid liike hinnatakse nende ainulaadsete dekoratiivsete omaduste poolest ning need sobivad kasvatamiseks nii aedades kui ka siseruumides.
Botaanilised omadused
Araukaarial on sirge, tiheda koorega kaetud tüvi ning horisontaalselt või veidi allapoole kasvavad oksad. Lehed on okste spiraalselt asetsevad nõelad, jäigad ja katsudes karedad. Õiekäbid on araukaariatele iseloomulik tunnus. Isaskäbid on väikesed ja silindrilised, emaskäbid aga suured ja ümarad, hiljem andes seemneid.
Araukaariate eripäraks on võime moodustada tüvele "koorekiht" – väikeste okastega kaetud osa. See muudab taime eriti dekoratiivseks ja annab sellele ebatavalise välimuse.
Keemiline koostis
Nagu enamik okaspuid, sisaldab ka araukaaria puit eeterlikke õlisid, vaiku ja antiseptilisi aineid, mis muudavad ta seenhaiguste suhtes vastupidavaks. Need komponendid mõjutavad positiivselt sisekliimat, parandades õhukvaliteeti ja suurendades õhuniiskust.
Keemiline koostis mõjutab ka puidu vastupidavust, mis on tuntud oma tugevuse ja vastupidavuse poolest erinevatele kliimatingimustele. Siiski on oluline märkida, et taime seemned ja osad võivad olla mürgised, kui neid valesti käideldakse, eriti kui lapsed või loomad neid alla neelavad.
Päritolu
Araukaariad on pärit Lõuna-Ameerikast, eriti Tšiilist ja Argentinast, kus kasvab Tšiili araukaaria (Araucaria araucana). Seda taimevormi on põlisrahvad juba ammu kasutanud, kasutades selle puitu ehitamiseks ja mitmesuguste tööriistade valmistamiseks.
Teised araukaaria liigid on pärit Austraaliast ja Uus-Kaledooniast. Näiteks Norfolki saare mänd (Araucaria heterophylla) kasvab Vaikse ookeani Norfolki saarel ja on üks tuntumaid araukaaria ilutaimeliike, mida kasutatakse laialdaselt haljastuses ja toataimena.
Kasvatamise lihtsus
Araukaariad ei ole hoolduse osas eriti nõudlikud, kuid nõuetekohaseks kasvuks vajavad nad spetsiifilisi tingimusi. Siseruumides kohanevad nad hästi piisava valgustuse ja mõõduka õhuniiskusega. Taime hea kasvu ja arengu tagamiseks on vaja säilitada õige temperatuur ja kasta seda regulaarselt, vältides mulla vettimist.
Üldiselt on araukaariaid üsna lihtne kasvatada, kuid nad ei talu temperatuurikõikumisi ja äärmist külma. Seda tuleks nende kasvukoha valimisel arvesse võtta, eriti kui taime kasvatatakse siseruumides.
Liigid ja sordid
Araukaariaid on mitut liiki, millel kõigil on oma omadused. Kõige populaarsemad on:
- Araucaria araucana (Tšiili araukaaria) – tuntuim liik, mis on Tšiili rahvuspuu ja mida sageli kasutatakse ilutaimena.
- Araucaria heterophylla (Norfolki saare mänd) – see liik on populaarne sisekujunduses ning kodudesse ja kontoritesse roheliste nurkade loomisel.
- Araucaria bidwillii (Biddwilli araukaaria) – haruldane liik, mida leidub kõige sagedamini Austraalias.
Suurus
Araukaaria on suur puu, mis oma looduslikus elupaigas võib ulatuda 50–60 meetri kõrguseks. Toas jääb taim tavaliselt väiksemaks – kuni 2–3 meetriks –, kuid hea hoolduse ja sobivate tingimuste korral võib see kasvada kõrgemaks. Looduses võib araukaaria tüve läbimõõt ulatuda kuni 2 meetrini.
Arvestades araukaariate suurust, vajavad nad suhteliselt suuri potte või konteinereid, mis pakuvad piisavalt ruumi nende juurtele.
Kasvukiirus
Araukaariad kasvavad suhteliselt aeglaselt, eriti siseruumides. Nad võivad aastas juurde võtta umbes 10–15 cm kõrgust. Suuremaks kasvades ja nõuetekohase hoolduse korral võib nende kasvutempo aga kiireneda, eriti kui neile luuakse optimaalsed kasvutingimused.
Oluline on märkida, et korteris on araukaaria kasv piiratud ruumi ja pideva temperatuuri ning valguse toetamise vajaduse tõttu oluliselt aeglasem kui looduses.
Eluiga
Araukaariad on pikaealised. Nõuetekohase hoolduse korral võivad need taimed elada üle 100 aasta. Siseruumides sõltub eluiga ka hoolduskeskkonnast. Kui araukaaria saab kõik kasvuks vajalikud elemendid, edeneb ta aastakümneid.
Taimed vajavad aga piisavalt kasvuruumi ja kitsastes pottides võib nende eluiga mõnevõrra lüheneda.
Temperatuur
Araukaariad eelistavad mõõdukat temperatuuri. Nad ei armasta kuumust, kuid on tundlikud ka külma tuuletõmbuse suhtes. Nende kasvuks optimaalne temperatuur on suvel 18–22 °C ja talvel 10–15 °C. Temperatuuri kõikumised, eriti talvel, võivad taimi kahjustada, seega tuleks need istutada tuuletõmbusevabasse kohta.
Araukaaria on tundlik külmade öötemperatuuride suhtes ja seda ei tohiks paigutada kohtadesse, kus temperatuur võib langeda alla 10 °C.
Niiskus
Araukaaria eelistab kõrget õhuniiskust, eriti talvel. Kuiva õhu korral, näiteks kütteperioodil, võib taimedel niiskusepuudus tekkida, mis võib põhjustada närbumist või okaste langemist. Regulaarne pritsimine või niisutajate kasutamine aitab luua kasvuks sobiva atmosfääri.
Araukaariad võivad olla tundlikud ka liigse õhuniiskuse suhtes, mis võib põhjustada juuremädanikku. Vältige potis vee täitumist ja tagage hea drenaaž.
Valgustus ja paigutus
Araukaaria eelistab eredat, kuid hajutatud valgust. Talle ei meeldi otsene päikesevalgus, mis võib põhjustada nõelte põletusi, eriti suvel. Araukaaria ideaalne koht on ida- või läänepoolsed aknad, kus valgus on pehme ja mitte liiga intensiivne. Kui taim asetatakse lõunapoolsele aknale, tuleb seda otsese päikesevalguse eest kaitsta, näiteks kardinate või ruloode abil.
Oluline on meeles pidada, et araukaaria on taim, mis edeneb mõõdukas valguses, kuid selle kasv aeglustub hämaras. Halvasti valgustatud kohtades, näiteks põhjapoolsetes tubades, võib araukaaria hakata kaotama oma dekoratiivseid omadusi ja muutuda vähem põõsaseks. Kui loomulikku valgust on ebapiisav, saab valgustuse täiendamiseks kasutada kasvulampe.
Muld ja aluspind
Araukaaria puhul on oluline valida õige mullasegu, mis tagab hea drenaaži ja toetab taimede kasvu. Muld peaks olema kerge, hingav ja kergelt happeline. Soovitatav on lehtmulla, turba, liiva ja perliidi segu vahekorras 2:2:1:1. See segu tagab vajaliku kobeduse ja hea drenaaži, hoides ära vee seismise juurtes. Araukaaria jaoks on ideaalne mulla pH vahemikus 5,5–6,5.
Lisaks on oluline tagada poti põhjas hea drenaažikiht, kasutades jämedat liiva, kruusa või paisutatud savi. See hoiab ära juurte üleujutuse ja vähendab juuremädanikuhaiguste riski. Drenaaži ja mulla seisukorra regulaarne kontrollimine aitab vältida soovimatuid tagajärgi.
Kastmine
Araukaaria eelistab mõõdukat kastmist, kus muld püsib kergelt niiske, kuid mitte märg. Oluline on vältida ülekastmist, kuna see võib põhjustada juuremädanikku. Kastmist tuleks teha alles siis, kui mulla pealmine 2-3 cm on kuivanud. Talvel võib kastmist vähendada, kuna taim läheb puhkeolekusse ja vajab vähem niiskust.
Kastmiseks on soovitatav kasutada settinud või vihmavett, kuna kõva kraanivesi võib juuri negatiivselt mõjutada. Kastmine peaks toimuma ühtlaselt kogu mulla pinnal, et vältida vettinud alade teket. Kui araukaaria kasvab köetavas ruumis, on oluline jälgida õhuniiskust, kuna kuivus võib põhjustada juurteprobleeme.
Väetamine ja toitmine
Araukaaria vajab aktiivsel kasvuperioodil, mis kestab kevadest sügiseni, regulaarset väetamist. Kõige paremini sobivad okaspuude vedelväetised või madala lämmastikusisaldusega tasakaalustatud väetised. Väetist tuleks anda iga 2-3 nädala tagant, alates kevade lõpust. Talvel võib väetamise lõpetada, kuna taime kasv aeglustub sel ajal.
Samuti on oluline märkida, et liigne väetamine võib põhjustada juurte "põletusi" ja lehtede probleeme. Araucariat on parem alaväetada kui üleväetada, kasutades pakendil soovitatust väiksemaid annuseid. See aitab vältida mulla sooldumist, mis võib kahjustada juurestikku.
Paljundamine
Araukaaria paljuneb peamiselt seemnete abil. Seemneid võib külvata sooja ja niiskesse keskkonda, kasutades hea drenaažiga kobestatud mulda. Parema idanemise tagamiseks tuleks seemneid paar tundi soojas vees leotada. Seemnete paljundamine võib võtta mitu kuud ning on vaja hoida stabiilset temperatuuri umbes 20–25 °C juures ja mulda niiskena.
Araukaariat saab paljundada ka pistikute abil, kuid see meetod nõuab edukaks juurdumiseks spetsiifilisi tingimusi. Pistikud tuleks võtta ülemistest okstest ja juurduda spetsiaalsesse mullasegusse või vette. Pistikute abil paljundamine ei anna alati edukaid tulemusi, seega on enamiku inimeste jaoks seemnete abil paljundamine tõhusam.
Õitsemine
Araukaaria ei ole dekoratiivne õistaim ja selle õitsemist täheldatakse toatingimustes harva. Looduses annab taim nii isas- kui ka emaskäbisid, kuid vajalikud on eritingimused, sealhulgas piisav õhuniiskus ja sobiv kliima. Araukaaria õitsemine on pikk protsess ja taim ei pruugi toas õitseda, eriti hämaras.
Kuigi õitsemine siseruumides on haruldane, võib araukaaria kasvada vapustavaks dekoratiivseks taimeks, mida imetletakse igihaljaste okaste ja sümmeetrilise võra poolest. Seetõttu hinnatakse seda sisekujunduses.
Hooajalised omadused
Kevad-suveperioodil on araukaaria aktiivses kasvufaasis. See on aeg regulaarseks kastmiseks ja väetamiseks. Taim eelistab kõrget õhuniiskust ja mõõdukat päikesevalgust, mis soodustab korralikku arengut. Talvel taime kasv aeglustub ja kastmist tuleks vähendada, et vältida juuremädanikku.
Oluline on meeles pidada, et araukaaria ei talu järske temperatuurikõikumisi ja seda tuleks eelistatavalt hoida stabiilse temperatuuriga ruumis. Talvel ei tohiks taime paigutada küttekehade lähedusse ega tuuletõmbusesse.
Hooldusfunktsioonid
Araukaaria on suhteliselt vähenõudlik taim, kuid vajab dekoratiivse välimuse säilitamiseks regulaarset hooldust. Oluline on jälgida ruumis niiskustaset ja vältida ülekastmist. Aktiivse kasvufaasi ajal tuleks taimele tagada hea valgustus ja kaitsta seda otsese päikesevalguse eest, et vältida okkade kõrvetamist.
Taim vajab ümberistutamisel ka erilist tähelepanu. Kui araukaaria kasvab potist välja, võivad juured hakata ruumipuuduse tõttu kannatama. Ümberistutamisel on oluline juurestikku hoolikalt käsitseda, et vältida juurte kahjustamist ja taimele stressi tekitamist.
Kodune hooldus
Kuigi araukaaria on vähe hooldust vajav taim, vajab see siiski tähelepanu ja normaalseks kasvuks ja arenguks eritingimusi. Peamine on optimaalse temperatuuri ja niiskuse säilitamine. Taim armastab valgust, kuid ei talu otsest päikesevalgust, mis võib okkaid põletada. Araukaaria on kõige parem asetada ereda, kaudse valguse kätte. Toatemperatuur peaks olema vahemikus 18–22 °C ja talvel ei tohiks see langeda alla 10 °C, kuna araukaaria ei talu tugevaid külmasid. Samuti on oluline jälgida õhuniiskust, eriti talvel, kui siseõhk kipub olema kuiv. Soovitatav on taime perioodiliselt piserdada või asetada lähedale niisutaja.
Lisaks on oluline märkida, et araukaaria on tundlik kuiva pinnase suhtes ja võib hakata okkaid maha ajama, kui hooldustingimusi ei järgita. Kastmist tuleks kohandada vastavalt aastaajale: aktiivsel kasvuperioodil sagedamini ja talvel vähem intensiivselt. Kontrollige regulaarselt mulda, et vältida ülekastmist või juurte kuivamist. Samuti jälgige valguse taset – kui taimel puudub valgus, saab pakkuda lisavalgustust kasvulambiga.
Ümberistutamine
Araukaaria ümberistutamine ei ole vajalik sageli, kuna taim kasvab aeglaselt, aga kui juured täidavad kogu poti, on vaja see suuremasse potti ümber istutada. Parim aeg ümberistutamiseks on kevad, kui araukaaria puhkeseisundist väljub. Poti valimisel on oluline arvestada taime juurestiku suurusega. Pott peaks olema eelmisest paar sentimeetrit laiem, et juured saaksid vabalt kasvada. Parim on kasutada savi- või keraamilisi potte, kuna need tagavad hea õhu- ja niiskusringluse.
Ka poti materjal on oluline: plastpotid on vähem poorsed, mis võib põhjustada vee stagnatsiooni ja juurehaigusi. Ümberistutamisel on oluline kasutada värsket, hea drenaažiga mulda. Stressi minimeerimiseks istutage taim ümber ettevaatlikult, et vältida juurte kahjustamist. Oluline on mitte ainult valida õige pott, vaid ka meeles pidada drenaažikihi lisamist, et tagada hea juurte ventilatsioon.
Krooni kärpimine ja kujundamine
Araukaaria ei vaja regulaarset pügamist, kuid vajadusel saab oksi kompaktse kuju säilitamiseks veidi kärpida. Võra moodustumine toimub tavaliselt loomulikult ning araukaarial on tavaliselt sihvakas ja sümmeetriline välimus. Kui taim aga hakkab pikenema või kaotab oma kuju, saab uute võrsete kasvu stimuleerimiseks õrnalt liigseid oksi kärpida. Oluline on mitte liiga palju pügada, et vältida taime stressi tekitamist.
Vanade või kahjustatud okste lõikamisel kasutage teravaid ja puhtaid tööriistu, et vältida taime tervete osade kahjustamist. Kärpimine toimub tavaliselt talve lõpus või varakevadel, kui taim on puhkeseisundis. See aitab araukaarial säilitada oma ilusat kuju ja stimuleerib uute võrsete kasvu soojematel kuudel.
Võimalikud probleemid ja lahendused
Araukaarial võib esineda mitmeid levinud probleeme, kui hooldustingimusi ei järgita. Üks peamisi probleeme on okaste kollaseks muutumine ja langemine, mida võib põhjustada üle- või alakastmine, valguse puudumine või temperatuurikõikumised. Selle probleemi lahendamiseks kohandage kastmisgraafikut ja vaadake üle valgustingimused. Kui taim kaotab talvel okkad, võib tal olla valguse ja niiskuse puudus, seega aitab valgustuse parandamine ja ruumi niiskuse suurendamine.
Teine probleem võib olla aeglane kasv, eriti kui araukaaria ei saa piisavalt toitaineid. Sellistel juhtudel tuleks taime regulaarselt väetada väetistega, mis sisaldavad olulisi mikrotoitaineid. Lisaks on oluline kaitsta taime selliste haiguste eest nagu juuremädanik või jahukaste, mis võivad tekkida ebaõige kastmise tõttu. Kui taime mõjutavad haigused, tuleb seda fungitsiididega ravida.
Kahjurid
Araukaaria võib kannatada kahjurite, näiteks ämbliklestade, kilptäide ja lehetäide käes. Ämbliklestad on eriti ohtlikud kuivades ruumides, kus kõrge temperatuur ja madal õhuniiskus loovad soodsad tingimused nende paljunemiseks. Ämbliklestade vältimiseks piserdage taime regulaarselt veega ja tagage piisav õhuniiskus. Kilptäid ja lehetäid ilmuvad sageli lehtedele ja vartele, toitudes taime mahlast. Nende kahjurite vastu võitlemiseks kasutage putukamürke või looduslikke abinõusid, näiteks seebilahust või küüslaugulahust.
Kui kahjureid on liiga palju, töödelge araukaaria lehti hoolikalt putukamürgiga, järgides pakendil olevaid juhiseid. Samuti on oluline taime perioodiliselt kahjustuste suhtes kontrollida ja jälgida selle seisundit, et kahjuritega seotud probleemid õigeaegselt tuvastada ja lahendada.
Õhu puhastamine
Nagu paljud teised taimed, aitab araukaaria õhku puhastada, absorbeerides süsihappegaasi ja vabastades hapnikku. See on eriti oluline õhukvaliteedi parandamiseks halva ventilatsiooniga ruumides. Taim imab ka tolmuosakesi, mis teeb selle kasulikuks allergikutele. Kuigi araukaaria ei ole peamine õhufilter, mängib see rolli hea õhukvaliteedi säilitamisel siseruumides.
Lisaks aitab araukaaria õhku niisutada, mis on eriti kasulik talvel, kui köetud ruumide õhk kipub liiga kuivaks muutuma. Õhu niisutamine aitab ennetada naha kuivamist ja parandada üldist heaolu.
Ohutus
Araukaaria ei ole inimestele ega lemmikloomadele mürgine, mistõttu on see ohutu taim lastega peredele ja loomadega peredele. Siiski on oluline meeles pidada, et araukaaria okkad on väga teravad ja ebaõige käsitsemine võib põhjustada lõikehaavu. Seetõttu tuleb araukaaria eest hoolitsemisel olla ettevaatlik, et vältida vigastusi.
Samuti tuleb märkida, et mõnedel inimestel võib tekkida allergiline reaktsioon taime poolt eraldatava õietolmu või eeterlike õlide suhtes. Kui teil on kalduvus allergiatele, on parem vältida pikaajalist kokkupuudet taimega või asetada see eemale kohtadest, kus te sageli viibite.
Talvitumine
Talvel läheb araukaaria puhkefaasi ja sel ajal tuleb tagada sobivad puhketingimused. Toatemperatuur ei tohiks langeda alla 10°C ja tuleks vältida järske temperatuurikõikumisi. Sel perioodil võib kastmist vähendada, kuna taim ei kasva aktiivselt ja tema juured ei vaja palju vett. Samal ajal on oluline säilitada mõõdukas õhuniiskus, eriti küttega ruumides.
Araukaaria vajab talvel ka vähem valgust. Lühikese päevavalguse kompenseerimiseks võite taime viia heledamasse kohta või pakkuda lisavalgustust kasvulampidega. Kui talvitumistingimused on täidetud, hakkab araukaaria kevadel uuesti aktiivselt kasvama.
Tervisele kasulik
Araukaaria pole mitte ainult dekoratiivtaim, vaid ka tervisele kasulik. Nagu paljudel okaspuudel, on ka sellel antiseptilised omadused ja see aitab õhku puhastada. Araukaaria vabastavate fütontsiididega rikastatud õhu hingamine aitab tugevdada immuunsust ja ennetada külmetushaigusi. Lisaks võivad need ained vähendada stressitaset ja parandada üldist heaolu.
Araukaaria toimib ka loodusliku niisutajana, mis on eriti kasulik talveperioodil. Ruumis, kus araukaaria kasvab, püsib õhk niiskem, mis aitab vältida naha ja limaskestade kuivamist, parandades elukvaliteeti.
Kasutamine traditsioonilises meditsiinis või rahvapärastes ravimites
Okaspuid kasutatakse rahvameditsiinis sageli mitmesuguste haiguste, sealhulgas külmetushaiguste, köha ja hingamisteede põletike raviks. Kuigi spetsiifilised araukaariat kasutavad retseptid pole nii populaarsed, võivad taime eraldatavad fütontsiidid avaldada inimeste tervisele kasulikku mõju, soodustades paranemist ja parandades üldist heaolu.
Okaspuude kasutamine meditsiinilistel eesmärkidel on tunnustatud paljude kultuuride taimses meditsiinis. Araukaariast eraldatavaid eeterlikke õlisid saab kasutada aroomiteraapias, mille eesmärk on lõõgastumine ja stressi leevendamine.
Kasutamine haljastuses
Araukaariat kasutatakse sageli haljastuses eksootiliste aedade loomiseks või talveaedade haljastamiseks. Oma elegantse kuju ja erkrohelise värvusega on see suurepärane pilgupüüdja igas aias või pargis. Araukaaria sobib vertikaalsete kompositsioonide loomiseks ja seda saab kasutada üksiktaimena (solitaire), mis tõmbab tähelepanu.
Lisaks sobib araukaaria hästi teiste okaspuude ja eksootiliste liikidega, mistõttu on see disainis mitmekülgne valik.
Ühilduvus teiste taimedega
Araukaaria sobib hästi teiste okaspuude ja eksootiliste liikidega. Siiski on kõige parem vältida selle istutamist niiskust armastavate taimede kõrvale, kuna araukaaria vajab mõõdukat kastmist. See edeneb kõige paremini teiste taimede seltsis, mis vajavad samuti hästi kuivendatud pinnast ja kuiva keskkonda.
Araucaria näeb suurepärane välja ka koos madalate põõsaste ja dekoratiivheintaimedega, luues huvitavaid kompositsioone nii sise- kui ka välistingimustes.
Kokkuvõte
Araukaaria pole mitte ainult ilus ja dekoratiivne taim, vaid ka väärtuslik element kodu interjööris. Nõuetekohase hoolduse korral võib see teid oma rohelusega rõõmustada aastaid. Selle võime õhku puhastada ja ümbritsevat ruumi niisutada muudab araukaaria lisaks kaunistusele ka väärtuslikuks tervisekomponendiks.